Kolmapäeval läksin Davidi kontorisse, et lõpuks ja kõige lõpuks seada paika kõik asjad, mis puudutavad mu õpinguid.
Alustasime kõige pealt inglise keele osakonnast, kuna seda tädi ta mäletatavasti kardab. Astusime kabinetti, aga tädit pole. Siis nad seal mingi teise naisega veidi räägivad ja me lähem sealt toast ära. Astume sisse ühte klassiruumi. Mind tutvustatakse mu tulevasele õpetajale ja David lahkub - noh, kohtume siis pärast! Ääääää.... Mida? Ma jään siia? Nõnda, lambist?? Ok!
Väga armas klass. Umbes 15 tüdrukut, kes kolmandal kursusel inglise filoloogiat õpivad. Esimene harjutus on stiilis I like coffee, you like tea. Aga seda ainet võtan ma ausalt ju ainult selle pärast, et mul oleks ka mõni eakaaslasest tuttav. Kindlasti on tore ka professorite ja rektoriga läbi saada, aga vaevalt nad minuga reede õhtul välja tulevad :P
Järgmine koht on pedagoogika osakond. Seal hakkab nüüd nii olema, et neil küll ühtegi inglisekeelset loengut pole, aga on kaks tädi, kes mingil määral inglise keelt räägivad. Nad hakkavad siis nüüd vaheldumisi minuga ühes loengus kaasas käima ning sünkroontõlget tegema. Teisipäeviti on kaks tundi teooriat ja neljapäeval tund praktikat. Mul ei ole õrnemat aimugi, kas üldse ja kuidas see tööle võib hakata, aga no nii armas on, kuidas nad on valmis nahast välja pugema mu heaks.
Nüüd gruusia keele õppetooli. Paneme paika, et mul hakkab olema 5 tundi nädalas üks ühele loengut. Sain kohtumised ka nädale keskmistele päevadele, et kui mul mõni nädalavahetuse trip pikemalt läheb, siis ei puudu ma loengust. Esimene kohtumine on järgmisel hommikul. Natuke ärevust on kah sees, aga miski ei lõhna selle moodi, mis mulle neljapäev reaalsuses toob.
Rektoriga ning Davidiga lepin siis jooksvalt ajad kokku. Lisaks käisime rääkimas ka rahvatantsu õpetajaga, kes kas ei saanud aru, mida ma tegelikult tahan, või on tõesti rõõmus selle üle, et ma nendega liituda soovin järgmiseks paariks kuuks. Esmaspäeval on esimene trenn.
Ja jõudis kätte neljapäev, mida ma meenutada ei taha. Lähen aegsasti oma gruusia keele õppejõudude kabineti juurde ja vaatan sisse. Seal naeratatakse mulle vastu ja millegi pärast tõuseb oma toolilt osakonna juhataja. Tädi, kellega David on kõigil kordadel, mil me seal käisime, rääkinud, gruusia keeles, ainult gruusia keeles. Ja seda selle pärast, et tädi ei oska inglise keelt. Üldse! Issaannd jumal!! Nagu ma Fb juba ka kirjutasin - inglise keeles kreeka keelt õppida oli köömes vene keeles gruusia keele õppimise kõrvalt!!! Ma tõesti tänan sõpru, kes mulle jõudu ja jaksu soovisid, mul läheb seda enam kui kindasti vaja.
Reede aga oli tore. Ma sõitsin Tbilisisesse! Triinul on väga kena kodu! olen vägaväga kade. Viinamarjad ja viigimarjad ja graanattõunad verandal, vaade mägedele, 5 minutut metrooni, mis järgmise viiega kesklinna viib. Ma juba tänan ette teda lahke küllakutse eest ja ma loodan seda korduvalt kasutada :)
Mis oli aga vast kõige olulisem hoopiski - ma käisin teatris! Siin on käimas rahvusvaheline teatrifestival ja minu vaadata oli Kanada monotükk. Nats venis, aga teateitehniliselt ikka sõnu võttev! Lahe! Mul on hea meel!
Ja siis kuidagi juhtus nii, et minu kõrvale tulid istuma kaks meest. Üks neist rääkis ka head inglise keelt. Veidi rääkisime enne etenduse algust. Pärast lõppu küsis onu mu käest aga nii muu seas, et kas ma ei tahaks tulla tema ja ta sõpradega festivali ametlikule peole. Tal on justkui üks kutse üle. Ohhoo! Mhh.... :)
Ta tundus väga muhe mees, oluliselt meeldivam kui need kaks lapsmeest eelmisel nädalavahetusel Batumis. Ma siis ütlesin, et meeleldi tulen. Aga et lähen otsin oma sõbranna enne üles - meil oli Triinuga plaan natuke linna peal ringi vaadata. Onu andis oma numbri, et ma saaks talle helistada, kui me oleme kohal või nii.
Mõeldud, tehtud! Pidu toimus väga ilusas ja mõnusas kohas nimega Buddah Bar. Imehea vein, äärmiselt äää... kuidas seda nüüd öelda... tore vestlus ning jälle hoopis teistsugune grusiin. Dato, nii on tema nimi, on skulptor, kes juba aastaid elab Belgias, aga käib ikka vahel sünnimaal. Ta tundis umbes pooli inimesi kogu sellest setskonnast. Nii tutuvustati meid ntks ka festivali peakorraldajale :P Mul oli tõeliselt hea meel, selle kohtumise üle.
Laupäev oli mõnus ja soe, käisime vabaõhumuuseumis. Pühapäeval sadas. Nii nii hullusti kohe, et mul tuli hirm peal - kas siin nüüd siis sai ka suvi läbi?! Ehk mitte! Ma ju ikkagi tuli sügisese Eesti eest ära.... Oh...
PS: Selle iraani professori kingitud kommid on täitsa head :P
No comments:
Post a Comment